Vesi
Alljärgnevalt on toodud ülevaade osadest veekvaliteedi parameetritest ja nende mõjust:
AMMOONIUM
Tervisele on joogivees sisalduva ammooniumi mõju väga väike võrreldes toidust saadava kogusega. Ammooniumi piirnorm joogivees on 0.5 mg/l.
LÕHN ja MAITSE
Vee lõhna ja maitset mõjutavad mitmed vees lahustunud ained. Orgaaniliste ainete ülemäärane sisaldus vees muudab vee värvuse kollakaks või rohekaks, annab veele ebameeldiva lõhna ja maitse. Põhjavees sisaldub väävelvesinik, annab veele mädamuna lõhna. Kui vesi jääb torustikku või kaevu pikemaks ajaks seisma, hakkavad vees mitmesugused mikroorganismid kasvama, kes võivad eraldada vette mitmeid halvasti lõhnavaid aineid ning muuta vee maitset.
RAUD
Vee rauasisaldus looduslikust veeallikast või amortiseerunud metalltorustikust. Kõrgenenud rauasisaldus joogivees ei kujuta tervisele ohtu, kuid halvendab vee organoleptilisi omadusi. Kõrge rauasisaldusega kaasneb vee ebameeldiv maitse ja hägusus, vee kollakas värvus ning pruun sete. Rauasisalduse piirnorm joogivees on 0.2 mg/l.
MANGAAN
Mangaanisisaldus looduslikus vees ei kujuta ohtu tervisele ja tema sisaldust reglementeeritakse organoleptiliste omaduste tagamiseks. Mangaani suurenenud sisaldus vees põhjustab mustja sette tekkimist veega kokkupuutuvatel pindadel. Mangaanisisalduse piirnormiks joogivees on 0.05 mg/l
KAREDUS
Vee karedust põhjustab vee kaltsiumi ja magneesiumisisaldus. Kaltsium ja magneesium on inimese tervise seisukohast olulised mineraalid kuid vees põhjustavad nad katlakivi ja lubjasadestiste teket. Kõrge vee kareduse korral lähevad segistid umbe, sanitaarkeraamikale jäävad valged plekid, suureneb pesuaine kulu, boilerites ja soojusvahetites, tekib katlakivi, soojusvahetus halveneb ja kasvavad küttekulud.